Olümpiamedal kui doktoritöö
Postitatud: 26. märts 2014 Filed under: sport | Tags: rollid, treener Lisa kommentaarLasteaias on igal rühmal omad kindlad kasvatajad, kes hoolitsevad rühma eest päev läbi. Eraldi võivad olla liikumis- ja muusikaõpetajad, aga üldiselt on ikkagi omad kasvatajad, kes rühma “suureks” kasvatavad. Algkoolis veedetakse jätkuvalt suurem osa ajast klassiõpetajaga, üksikud tunnid on teiste õpetajatega (kehaline kasvatus, muusika, kunstiõpetus). Põhi- ja keskkoolis on klassijuhataja pigem tugiisikuks, õppeainete jaoks on juba eraldi õpetajad – ka nemad spetsialiseeruvad. Olulisemaks muutuvad klassivanemad, tuutorid – põhimõtteliselt võimekamad kolleegid. Ülikoolis tänapäeval kursusejuhatajat kui sellist ei ole. On tuutorid, erialajuhendajad ning hiljemalt bakalaureusetöö ajaks peab iga üliõpilane valima endale isikliku juhendaja – vastavalt oma kitsamatele eelistustele. Magistri- ja doktoriõppe ajal on juhendajad juba kohustuslikud. Neid võib olla mitu ning ka teistest ülikoolidest kaugelt-kaugelt maalt. Kuigi lõplik vastutus õpingute ja tööde edukuse eest lasub siiski üliõpilase õlgadel, siis juhendajad peaksid arengul silma peal hoidma ning vajadusel suunama.
Põhimõtteliselt – õpingute alguses:
- ühel õpilasel üks õpetajaga
- ühel õpetaja palju õpilasi
- kõike tehakse koos, õpetaja juhtimisel
Keskel:
- ühel õpilasel palju õpetajaid
- ühel õpetajal väga palju õpilasi
- kuigi pisut on individuaalsust, tehakse jätkuvalt väga palju koos
- initsiatiiv on pigem õpetajapoolne.
Lõpus (või tipus):
- ühel õpilasel mõned õpetajad
- ühel õpetajal mõned õpilased
- õppimine on individuaalne
- initsiatiiv on õppijapoolne, õpetaja toetab.
Proovime seda loogikat nüüd sporti üle kanda. Ilmselgelt on tippsport püramiidi tipp. Magistriõppese astumine võiks olla võrdne rahvuskoondisesse pääsemisega – mingi tase on olemas, aga tahaks jõuda kaugemale. Paljud loobuvad ja lähevad tootvale tööle. Magistrikraad ja doktoriõpe tähendavad jõudmist rahvusvahelisele tasemel, artiklite avaldamine on üksikud tublid sooritused (nö punktikohad) ning doktoritöö oleks siis absoluutne tipp – tiitlivõistluste medalipretendent. Medalivõit ja rekordid on juba rahvusvaheliselt olulised publikatsioonid.
Eestis aga koheldakse koondislasi umbes nagu lasteaialapsi – ja siis imestatakse, miks nad doktoritööd ei kirjuta.
Ringmäng ümber SharePointi
Postitatud: 25. juuli 2012 Filed under: tarkvara | Tags: haldus, rollid, SharePoint 1 kommentaarTechEdil oli põhiküsimus – kumb sa oled, arendaja või IT pro? Viimane on muidugi selline kaunilt laialivalguv mõiste, aga peamiselt mõeldakse selle all kõiki neid, kes ise tarkvara ei kirjuta, küll panevad tööle ja hoiavad töös. Minu ametinimetus on üldiselt analüütik, mis on umbes sama laialivalguv – teoreetiliselt peaks olema analüütik see, kes ainult kirjeldab ja ise midagi ei tee, aga arvestades SharePointi eripära, ma siiski aegajalt teen ka midagi. Niisiis tekkis mul küsimus, et kuidas võiks olla minu ametinimetus SharePointi mõistes ja milliseid erinevaid rolle veel olemas on.
Selgus, et vastus ei olegi nii lihtne;) Paljud allikad eristavad lihtsalt arendajat ja administraatorit, sekka ka arhitekt ja disainer – mis on peamiselt tehnilised rollid. Microsoft ise (nt sertifitseerimise mõttes) eristab kolme rolli: administraator (MCTS eksam 70-667 jne), arendaja (MCTS eksam 70-573 jne) ja lihtsalt spetsialist (MOS eksam 77-886). Erinevad allikad pakuvaid kümneid erinevaid rolle erineva liigituse alusel (SharePoint Mobile Specialist*, SharePoint Workflow Specialist, Site Collection Owner, Site Owner, SharePoint Evangelist ja palju teised alates projektijuhtidest ning koolitajatest ja lõpetades disainerite ja AD administraatoritega – SP loomaaed on kirju. Äripoolest ma parem ei räägigi). Eesti-suuruses organisatsioonis kindlasti pole kõikide rollide jaoks vaja ega leidagi eraldi inimest, aga minu arvates on 3 rolli, mis SP arenduse puhul peaksid olema kaetud. Need on:
- SP analüütik
- SP administraator
- SP arendaja
Ilmselgelt üllatav jaotus, eks? Oluline on siinjuures see maagiline kahetäheline lühend kõigi rollide ees, mis muudab need rohkem või vähem erinevaks tavapärasest tarkvaraarenduse rollist. Võrdluses tavalise IT-projektiga on puudu testija, mis nüüd ei tähenda, et testijaid ei peaks olema, kindlasti peaks, aga üldiselt ei pea selleks olema eraldi SP testija.
Mis need rollid teevad? Lühidalt:
- Analüütik teab, mida äril vaja on, mida SharePoint teha suudab ja oskab teist esimese heaks ära kasutada.
- Administraator teab, kuidas SharePoint seda kõike tegema panna ja tegemas hoida.
- Arendaja tegeleb sellega, mida SharePoint ise teha ei suuda.
Teoreetiliselt võib olla ka olukord, kus arendajat polegi vaja, (hea) administraator suudab lihtsamatel juhtudel täita ka analüütiku ülesandeid. Vastupidi on seis harvem. Aga täpsemalt, mis nendel vahet on? Teeme turniiritabeli ja mängime kõik kõigiga läbi:
- Arendaja vs administraator. Teoorias on kõik lihtne – arendaja on see, kes koodi kirjutab. Aga kas PowerShelli skriptid on kood või mitte? Kas koodipaigaldused on arendaja või administraatori rolli ülesanded? Ja nii edasi ja tagasi. Hea arendaja peab mõistma SharePointi seadistusvõimalusi, vähemalt selles valdkonnas, kus ta parasjagu arendab. Hea administraator peab suutma arendajale edasi anda süsteemi omapärasid, kitsendusi ja muud sellist.
- Analüütik vs arendaja. Esimese hooga tundub, et joon analüütiku ja arendaja vahel on üsna selge, aga lähemalt vaadates – kas ikka on? Jah, analüütik ei kirjuta koodi, aga sellest hoolimata suudab ta kokku panna väga viisaka lahenduse. Lõppkasutaja silmade läbi ei ole vahet, kes tulemuse saavutamiseks võeti vahepeal lahti Visual Studio või ei. Teatud juhtudel on olemas kasutusel isegi selline tiitel nagu No-Code Developer.
- Administraator vs analüütik. Jah, analüütik üldiselt ei installi SharePointi, et pane teenuseid tööle, ei tegele serverite ja andmebaasidega jne, aga kui läheb asi läbi UI seadistamiseks, on analüütik vägagi platsis. Otsingu skoobid – analüütik. Kasutajaprofiilide metaandmed – analüütik. Sihtrühmad – analüütik. Edasi ongi küsimus, kui kaugele analüütik läheb. Kas näiteks keelepaki installeerimine ja kogu MUIsse puutuv on analüütiku või administraatori mängumaa? Ilmselt sõltub vastus asjaoludest, tähtsam on pigem see, et mõlemad teavad, mille eest nad vastutavad ja mille puhul peaksid teisega konsulteerima. Ühesõnaga peab see olema väga tihe koostöö.
Enda jaoks sain umbes sellise pildi:
Omaette küsimus on muidugi see, kes kui suure osa oma valdkonnast ära katab ja kui hästi seda teeb, aga sellest edaspidi
*Nüüd ja edaspidi: eestikeelne terminoloogia – halloo?