Unejutt

Kuigi teadlased ei ole päris täpselt seni aru saanud, miks me magame, siis igal juhul ollakse ühel nõul – magada on vaja. Unepuudusel on tõsised tagajärjed nii pikas kui ka lühikeses perspektiivis. Lühikeses perspektiivis – unisus, keskendumishäired, mäluprobleemid, reaktsiooniaja pikenemine. Pikemas perspektiivis kõik õudused alates kehakaalu tõusust ja hallutsinatsioonidest kuni eluaja lühenemiseni välja.

Üldiselt teavad kõik, et:

• magada on vaja 7-9 tundi igal ööl
• kasulik on minna magama ja ärgata iga päev samal ajal
• öösel tuleb magada ja päeval üleval olla

Internet ja ajakirjad on vastavaid artikleid täis, näiteks Hea uni, hea tervis, Uni (TÜ Kliinikum), Uni on tervisliku eluviisi oluline osa, samuti kõikvõimalikke nõuandeid, kuidas paremini magada. Karm reaalsus aga ütleb, et me magame järjest vähem ja halvemini.

Lihtne valem: Uneaeg = Ärkamise aeg – Uinumise aeg

Ärkamise aeg on tavaliselt fikseeritud – töö, kool jms kohustused. Varase ärkamise üle võib küll kurta, aga praktikas on selle muutmiseks üsna piiratud vahendid. Nii et uneaja pikendamiseks on vaja varem magama minna. Jällegi – öelda on seda väga lihtne, aga teostada üsna keeruline, sest nii huvitav on! Mäletate, kui lapsena ei tahtnud üldse magama minna, sest suured inimesed jäid veel rääkima ja raudselt juhtub just siis midagi eriti põnevat? Põhimõtteliselt käituvad tänapäeva täiskasvanud samamoodi. Kogu aeg on midagi teha, pidevalt tuleb uut infot, millega peab tegelema. Telekas, arvuti, teised inimesed – infovool, mida ei raatsi katkestada ja märkamatult ongi kell 1 öösel. Aga kaheksast peab juba tööl-koolis olema… Mõned soovitused, kuidass õhtul varem magama saada ja jääda:

• Tõuse õigel ajal. Kell 12 tõustes on üsna vähe tõenäosust kell 22 magama jääda, kui just kõik see aeg rasket füüsilist tööd ei tee.
• Füüsiline koormus/värske õhk. Üldiselt peaks liikuma kogu päeva jooksul. Enne magamaminekut rasket trenni teha ei soovita, aga värskes õhus viibimine teeb ainult head. Jalutamine, väike rattasõit, suvel ujumine, aiatööd.
• Kaks tundi enne magamaminekut on helendavad ekraanid ja suured emotsioonid out. See tähendab arvuti ja telekas kinni, põnev juturaamat samuti. See on kõige raskem, sest alguses tundub, et ei olegi nagu midagi teha, igav on. Alternatiivtegevused – jalutuskäigud, lauamängud, (igavam) raamat, kallimale massaaž või midagi kasulikku – näiteks koristamine. Või järgmise hommiku ettevalmistamine, et ärkamine lihtsamalt läheks.
• Söömine ja joomine. Suurem söök võiks olla 3-4 tundi enne uinumist, hiljem võib midagi näksida. Kohvi, must tee, šokolaad ja muud ergutid ka maha. Lõpuks on õhtul juba piisavalt igav ning kõht ka kergelt tühi, nii et kõige targem ongi magama minna:)
• Magamistuba piisavalt pime, vaikne ja jahe ning värske õhuga. Ehk siis segajad välja.
• Õpi mõtteid kontrollima. Tihti ei jää me magama seetõttu, et pea on mõtteid täis. Rahunemisele aitab kaasa info piiramine (vt 3 punkt), aga alati see ei aita. Oskus muresid ignoreerida ja mõtteid välja lülitada on väga kasulik, aga see on terve teadus.

Alguses on kõik see raske ja kindlasti stressirikas, sest põhimõtteliselt tuleb kõiki harjumusi muuta, peamiselt pean silmas televiisorit ja söömist. See nüüd ei tähenda, et aegajalt ei võiks õhtuti kauem üleval olla, aga olen tähele pannud, et kui suurem osa ajast on kindel režiim, tulevad keha ja vaim ka režiimi rikkumistega paremini toime. Muuseas, kõik need soovitused kehtivad ka/eriti lastele.

Erimärkus vaimse töö tegijatele/lapsevanematele, kes ütlevad, et öö on see aeg, kus nad saavad rahus ja vaikuses omaette olla, mõelda ja muidu produktiivsed olla – hommikud on selles mõttes veel paremad. Vanarahvas juba ütles, et hommik on õhtust targem. Varahommikud on vaiksed, pea on selge ning segajaid vähe, kui linnulaul ja päiksetõus välja jätta. Ja oh seda rõõmu, kui kell on alles 8, aga juba on midagi head/suurt/kasulikku ära tehtud.

Head ööd ja veel paremat hommikut!

---