Rutiin – sõber või vaenlane

Kui rutiinist räägitakse, siis pigem negatiivses mõttes – rutiin on midagi igavat ja üksluist. Töökuulutustes ei leia eriti lauseid “lubame rutiinset tööd”, ikka lubatakse vaheldusrikkust. Tegelikult on rutiinil hoopis laiem tähendus, hõlmates kõiki meie harjumusi, eelistusi ja ka rituaale. Selles mõttes vajab iga inimene rutiine ja rutiinsus.

Lühidalt on rutiin meie harjumuspärane käitumine, millel on omad eelised. Rutiin on:

1. efektiivne ja ökonoomne, sest me oleme seda palju-palju teinud
2. poolenisti alateadlik (reflekside tasemel), ei nõua ka erilist vaimset pingutust
3. tekitab kindlus- ja olukorra kontrollimise tunnet, sest kõik toimub nii nagu alati

Näited rutiinidest võib tuua seinast seina, neil on võib olla erinev ajaline mõõde või detailsuse aste. Rutiin on see, kuidas meile meeldib hambaid pesta; kuidas meie päevakava tavaliselt läheb – millal sööme, millal töötame, millal magame; kuidas kevadel teeme suurpuhastuse ja sügisel käime seenel; millises järjekorras me ajalehte loeme.

Spordis on väga spetsiifilisel kohal näiteks võistluseelne rutiin, mis sisaldab tavaliselt ajaliselt järgnevaid erinevaid tegevusi, sh ka mõtteid. Näiteks maastikujooksu võistlusel:

• 55-50min enne starti – numbri kinnitamine, stardi- ja finishikorralduse uurimine
• 50-40min – rahulik soojendusjooks, rajaga tutvumine
• 40-25min – fartlek (erineva pikkuse ja intensiivsusega intervallid), raja tehnilisemad kohad, raja läbimise plaan
• 25-20min – lõdvestusjooks, joomine
• 20-10min – tualett, venitused, taktikaline plaan. 5 min jalad ülesse
• 10-7 min – kerge jooks, lühikesed kiirendused
• 7-5 min – venitamine ja hooglemine, võistlusplaani kordamine
• 5 min – viimane joomine, lahtiriietumise alustamine
• 3 min – stardikoridori
• 3-0 min – stardiks valmistumine

See on selline võrdlemisi üldsõnaline ja vaba tõlgendamisega rutiin, palju on iga tegevuse sees valikuvõimalusi ja detaile ei ole välja toodud – peamiselt sellel põhjusel, et ma ei viitsi nii palju kirjutada. Tegelikult sisaldab rutiin vähemalt sportlase/treeneri peas iga viimast kui harjutust ja tegevust.
Sellel on kaks eesmärki:

1. kõigepealt veenduda, et kõik vajalikud asjad saaksid enne võistlust tehtud, midagi ei jääks kahe silma vahele
2. hoida ärevust kontrolli all (paljuski läbi esimese punkti)
3. tekitada teadlikult positiivne emotsionaalne foon

Kolmas punkt on huvitavam ja mõeldud edasijõudnutele, aga esimesed kaks on ilmselt mõistetavad. Selliselt saab rutiine edasi kanda ka päris elusse ja paljud kannavadki. Igasugused nimekirjad, protseduurid ja reeglid on täpselt seesama asi. Tüüpiline on reisile minek või tarkvara puhul tarne: meil on üsna täpselt teada, kes millal mida teeb ja põhimõtteliselt peaks see vähendama igasuguseid ebameeldivaid üllatusi. Elagu rutiin!

Albert Gray on öelnud: „Edu saladus peitub selles, et edukad on muutnud harjumuseks nende asjade tegemise, mida ebaõnnestujatele teha ei meeldi.” Palju lihtsam on teha tüütuid, raskeid või ebameeldivaid asju poolautomaatselt, muutes nad rutiinseks. Hommikurutiini sisse käib hambapesu. Õhtuse rutiini sisse käib järgmise päeva asjad kokkupanek. Kohe pärast trenni panen asjad kuivama. Kui sellised tegevused on automaatsed, siis on palju vähem võimalusi ka mõelda, et “ah, ei viitsi praegu”. Teed ära ja kogu muusika. Rutiin tuimestab, aga ka negatiivseid elamusi. Teine võimalus on lihtsalt tegevus kalendrisse kirja panna. Kui hambaarsti aeg on kokku lepitud, lähed kohale nagu viis kopikat, samamoodi trenni. Ja enne kui märkad, ongi sellest saanud rutiin või harjumus. (Mul on kirjutamise jaoks ka oma kalendris korduv meeldetuletus:). Ega ma alati suuda seda õigel ajal täita, aga ma siiski kirjutan rohkem kui lihtsalt niisama oodates, kuni inspiratsioon peale tuleb. Mulle alati ei meeldi kirjutada, aga mulle väga meeldib, kui ma olen kirjutanud. Aga see on jälle juba teine teema.)

Rutiinil on aga ka kuri kaksikvend nimega rituaal. Rituaali saab alguse tavaliselt rutiinist ja selle taga on jällegi soov olukorda kontrollida. Rituaal on tuttav, annab meile turvatunde ja positiivse emotsiooni. Samuti meeldib inimloomale oma käitumist ratsionaliseerida ja leida igalt poolt põhjuseid. Tekitatakse omamoodi Pavlovi refleks – treenisin kõvasti, panin punased sokid jalga ja võistlus läks hästi, järelikult tuleb võistluse õnnestumiseks punased sokid jalga panna. Kusjuures see tegelikult toimibki, just eneseusku nõudvate tegevuste juures – platseeboefekt. Ja närides sama maitsega nätsu õppimise ajal ja eksami ajal on tulemused paremad. Aga sellistes rituaalides peitub oht, sest nende algne sisu läheb kaotsi ja jääb alles tühi kest. Rituaali religioosne täitmine ei taga siis soovitud tulemust – punased sokid võivad ju aidata eneseusku üleval hoida, aga tulemuse tagab siiski treenimine, mis rituaalist hoopis välja jäi. Või mis juhtub siis, kui punased sokid on kadunud? Tugevalt rituaali uskuva inimese võistlus võibki ebaõnnestuda, kuigi treenitud on väga hästi.

Minu definitsiooni järgi on rituaal algsest eesmärgist kaugenenud jäik rutiin. Rutiin on tegelikult paindlik ja arenev, olles pidevas muutumises. Mõni rutiin kaotab oma otstarbekuse ja kaob, mõni tuleb juurde. Mõni tekib iseenesest (eriti kahjulik rutiin – näiteks teleka ees söömine!), mõne jaoks tuleb pingutada. Seda paralleeli võib tõmmata ka kõiksugu organisatsiooniliste protsesside juurde: see, et protsess on välja mõeldud ja kirja pandud, et tähenda veel, et see kunagi muutuda ei tohi. Siis on oht muutuda tühjaks rituaaliks.

Et jutt liiga pikas ei lähe, lõpetan parem ära. TL;DR: pange rutiin enda kasuks tööle ja proovige tagurlikest rituaalidest lahti saada.