Tahan omale kodulehte!

Postitatud: 18. aug. 2013 | Autor: | Filed under: tarkvara | Lisa kommentaar

Ma olen üsna kindel, et kõik, kes on oma tutvusringkonnas tuntud kui “arvutispetsialistid” – ükskõik, mida nad siis tegelikult teevad – on kokku puutunud pealkirjas nimetet sooviga. Tuleb sõber/tuttav/sugulane/lehma lellepoeg ja räägib, et tema firmale/klubile/koerale oleks vaja hädasti kodulehte. Sellist tavalist, et midagi eriti uhket. Et kuidas on, teed ära või?

Kui päris ausalt öelda, siis mina sellistest asjades väga vaimustuses ei ole, sest

  1. see ei ole minu ala
  2. see ei paku erilist väljakutset
  3. sõpradega äri tegemine ei ole hea mõte
  4. vt eelmist punkti – rahalises mõttes pole eriti kasu(m)lik
  5. põhiline aur läheb mitte tööle, vaid kliendi õpetamisele, kuidas olla klient ehk kuidas tellida kodulehte

Järgnev jutt läheb kõik viienda punkti alla ehk peaks aitama kodulehtede tellijatel ning teostajatel (edaspidi: “IT-mees”) lihtsamini ühist keelt leida.

1. Miks?

See on kõige olulisem küsimus ja sellest sõltub otseselt ka lahendus. Siin on palju alamküsimusi, millele peaks leidma vastuse enne, kui minna kellegi jutule. Näiteks:

  1. Milline info on kodulehel? Kas ainult kontaktandmete ja põhiinfo jaoks? Või peab seal olema tootekataloog? Hinnakalkulaator? Või lausa e-pood? Ehk teisisõnu – mis info seal on ja mida inimene seal kodulehele teha saab.
  2. Kui palju infot ja mis mahus? Näiteks on suur vahe, kas on näiteks 10 lehekülge või on 100 toote jaoks igal oma lehekülg või on kavas 100 filmi kättesaadavaks teha…
  3. Kui tihti info muutub? Kord kvartalis? Igapäevased uudised?
  4. Milline kujundus? Kas olulisem on sisu või vorm? Kas piisab lihtsalt tekst + mõned pildid? Või on vaja spetsiaalset kujundust, värve, pilte, videoid, animatsioone?  Ehk teisisõnu – kas ilusalt koostatud Wordi dokument ajaks ka asja ära või peab olema midagi, mis kohe pahviks lööb? Ideaalis on kujunduse jaoks eraldi disainer, “IT-mees” ei pruugi erilist ilumeelt või kunstiannet omada. Ja üleüldse – logo on olemas või tuleb see ka välja mõelda?
  5. Kes loob sisu? Ega ometi mitte mina? – ilma naljata, see on oluline küsimus! Kust tulevad kõik vajaminevad tekstid, pildid jms sisu? Täpsustame – veebilehe loomise all mõtleb “IT-mees” tavaliselt seda, et põhimõtteliselt on kõik “paberi” peal valmis joonistatud kirjutatud ja tema tambib selle arvutisse.
  6. Kes selle kupatusega edaspidi jooksvalt tegeleb?  Ega ometi mitte mina? Kas ettevõttes on keegi, kes muudab sisu, tegeleb vajadusel ka tehniliste probleemidega?
  7. Mida veel lisaks? E-mailid? Meililistid? FTP (kui ei tea, mis tähendab, siis pole oluline)? Alamdomeenid?
  8. Palju selle kõige eest makstakse? See on valus ja oluline teema! Kaks külge: esmane summa ja igakuine summa. Vähegi korralikuma asja korral tuleb arvestada mingi igakuise kuluga. Samuti – mida suuremad soovid, seda suurem hinnasilt. Aga kui mingi visioon on olemas, siis saab “IT-mees” öelda, palju see maksab.

Soovitan need küsimused läbi mõelda ja enda jaoks paika panna iga teema miinimum- ja maksimumprogrammi. Mis peab kindlasti olema ja mis võiks olla? Mis rahasummaga oled arvestanud ja üle mille kindlasti ei lähe? Samuti oleks head mõned näidised-visioonid – olgu selleks siis konkurendi koduleht või paberi peale kritseldatud pilt.

2. Sissejuhatus nohikukeelde

Ehk siis juhul, kui tõsiselt asjaks läheb, tuleb õppida vahet tegema kolmel asjal: koduleht, veebimajutus (hosting) ja domeen.

Koduleht

Põhimõtteliselt on koduleht hunnik faile, mida veebibrauser näidata oskab. Veebibrauser on see programm, millega sa “internetis käid”. Teoorias võib koduleht olla ka ainult sinu arvutis, aga sel juhul näed seda ainult sina. Koduleht võib koosneda tegelikult mitmest lehest. Tänapäeval on enamus kodulehti hoopis sisuhaldussüsteemid (SHS, inglise keeles Content Management System, CMS), mis tähendab, et on olemas mingi raamistik, aga sisu loomisega (uudiste kirjutamisega, piltide lisamisega) saavad ka täiesti tavalised inimesed hakkama.

Veebimajutus ehk hosting

Nagu eestikeelne sõna ütleb, tuleb sinu tulevane koduleht ehk veeb kuskile majutada. Kõik maailma kodulehed paiknevad erinevates serverites (need on uhked võimsa netiühendusega arvutid) ja meie käime neid sealt vaatamas. Suurematel firmadel on oma serverid, aga see on võrdlemisi kallis lõbu. Väiksemate firmade ja eraisikute jaoks on olemas terve hunnik igasugu teenusepakkujad, kes oma (kallist) serveriruum sulle pakuvad. Neid leiab maa alt ja maa pealt, eestis ja välismaalt, kõikvõimalike hinna-, garantii- ja muude tingimustega. Enamasti pakuvad veebimajutuse teenusepakkujad ka domeeni registreerimist (vt järgmine punkt). Eestis on tuntumad zone.ee, pilves.ee, väljamaal godaddy.com, hostgator.com. Nimekiri on praktiliselt lõputu ning valik tuleb teha vastavalt vajadustele  (vaata esimest peatükki)

Pakutakse ka tasuta veebimajutust, aga sellel on tavaliselt oma piirangud. Näiteks Eestis hot.ee, zone.ee, maailmas wordpress.com, onepagefree.com ja paljud teised. Seal on sisu ja vormi osas teatud raamid ees, aga samas võib ka sellest täiesti piisata (vaata esimeset peatükki).

Domeen

Domeen on it-nohikute peen sõna aadressi jaoks. Domeen on see, mille inimene aadressiribale sisse toksib ja mille peale Internet teab, millisest serverist (vt eelmist punkti) sinu kodulehekülg lahti teha. Noh, tegelikult on see aadress, domeen on need kaks punktiga eraldatud sõna, mis on aadressis enne esimest kaldkriipsu. Näiteks neti.ee on domeen, postimees.ee on domeen, eesti.ee on domeen, google.com on domeen jne. Domeene ei jagata tasuta, reeglina neid renditakse mingi aastamaksuga. Kes rendib? See oleneb, millega domeen lõppeb. .ee lõpuga domeene haldab Eesti Interneti sihtasutus (http://www.internet.ee/korduma-kippuvad-kusimused). .eu ja .com  ja kõikvõimalikud muud variandid on ka võimalikud, nende osas aitab internet. Praktiliselt pakutakse domeene enamasti koos hostinguga (vt järgmine punkt). Võimalik on registreerida ka mitu domeeni, mis kõik viivad sinu kodulehele. Domeeniga kaasnevad ka vastavad meiliaadressid – tahad olla kuningas@sinufirma.ee? Domeen ei ole kohustuslik, näiteks pakuvad teenusepakkujad tihti tasuta aadressi, mis paikneb nende domeeni peal, näiteks hot.ee/sinufirma või sinufirma.wordpress.com.

3. Kokkuvõte

Julge pealehakkamine on pool võitu!

 

Õigus eksida. Iseenda ees.

Postitatud: 2. aug. 2013 | Autor: | Filed under: sport, tarkvara | Tags: , | Lisa kommentaar

Kui eelmine jutt rääkis sellest, et inimestel üleüldiselt tuleks lasta vigu teha, siis seekord pöördume hoopis huvitavama teema – iseenda – juurde.

Kartus eksida passib sügaval enesehinnangu sees. Mida hapram enesehinnang, seda vähem talub ta, kui tal “õigus” ei ole. Tugevad veel julgevad oma nõrkusi näidata, aga nõrgad üritavad iga hinna eest tugevad näida… Eelmises lauses võib kasutada ka sõnapaare tark-loll, ilus-kole jne. Vägisi tahab jälle mõte rändama minna, teemale “olemine vs näimine”, aga see on teine jutt.

Tagasi eksimise ja vigade juurde. Eksimine pole mitte ainult inimlik, vaid ka õpetlik. Vead annavad sageli rohkem infot kui õnnestumised ja võivad meid oma lõppeesmärgile hoopis lähemale viia. Penitsilliini avastamise lugu teate jah? Kogemata läksid katse-taldrikud hallitama ja näe, mis välja tuli! Edison on ka tuntud ütluse poolest: “Ma ei ole ebaõnnestunud. Ma olen leidnud 10 000 viisi, kuidas mitte teha elektripirni”. Nii et vead on head, vigadest saab õppida. Või pigem teistpidi – kui vigadest õppida (ja mitte neid paaniliselt karta, mitte tunnistada ning ennast nende pärast süüdistada), siis on nad head.

Tahtmine olla täiuslik ja teha ainult täiuslikke asju on mõnel tugevam kui teisel. Reaalsuses pole aga inimene, sportlane, tarkvara, maja, Tallinna linn kunagi “lõplikult valmis”, alati saab midagi parandada. On selline tore ütlus nagu “parem tehtud kui täiuslik” (tuntud ka kui “parem varblane peos kui tuvi katusel”, “parem pool muna kui tühi koor” jne). Minu jaoks tähendab see seda, et ma võin proovida – ja alles seejärel otsustada, mis edasi saab. Esimene versioon ei pea olema täiuslik, aga see annab palju rohkem ideid, kuidas edasi minna. Samuti on endal lihtsam, kui alguses väiksemalt ette võtta (suur siht siiski silme ees!). Väikseid vigu on lihtsam parandada ja samm-sammult liikudes saab märksa kiiremini valelt teelt tagasi pöörata. Kõike on veel vähe kulunud – aega, raha, vahendeid.

Niikuinii meie soovid muutuvad, vajadused muutuvad, võimalused muutuvad. Ühel hetkel täiuslik tundunud/olnud asi võib olla peagi aegunud ja vastupidi. Me kasvame oma riietele alguses järgi – ja siis eest ära. Kui väga kaua täpselt parajat kleiti õmmelda, võib see ühel hetkel olla väike või suur või moest väljas. Ma olin 6.klassis surmkindel, et minust saab tippsportlane ja ma lähen võimalikult vara ära spordikooli. 9. klassis olin ma surmkindel, et ma ei hakka mitte kunagi tippsportlaseks ja spordikooli ei lähe relva ähvardusel ka mitte. Ülikooli ajal sai minust siis tippsportlane. Enam ma asjades nii surmkindel pole;)

Loo moraal ja minu moto – jamad juhtuvad, aga alati saab paremaks minna. Ja kindlasti oleks saanud ka hullemini minna. Minevikku muutmine on keeruline, tuleviku ennustamine ainult pisut lihtsam. Kui vähem mõelda sellele, mis kõik valesti läks ja kui halvasti kõik minna saab ning rohkem sellele, kuidas asju veel paremini teha, on endal lihtsam ja ning ka tulemused paremad. Spordis, töös, elus.