Raha!

Kapitalistlik ühiskond – teame kõik. Laulusalmgi ütleb, et “raha paneb rattad käima”. Kapitalistlikus maailmas on suurema osa juriidiliste isikute eesmärgiks teenida kasumit. Hea küll, riigiasutused tegelevad peamiselt raha kulutamisega ja MTÜd ümber jaotamisega, aga äriettevõtete eesmärk on kasum. Raha. Samas füüsilised isikud ehk inimesed toimivad natuke teisiti (video) , vähemalt siis, kui peamised vajadused on rahuldatud, st kõht on täis, soe tuba ja mees/naine ka kõrval. Noh, tegelikult on muidugi nii, et inimene on rahul siis, kui tal naabrist paremini läheb, aga see on teine jutt. Igal juhul motiveerivad inimest pärast madalamate vajaduste rahuldamist pigem “pehmed” väärtused: hea seltskond, võimalus teha ägedaid asju, mõjutada maailma  ja oma alal hea olla.

Tänane jutt on seega sellest, kuidas viia kokku äriettevõtte soov teenida palju raha ja tema töötajate soov teha toredas seltskonnas toredaid asju.

Igaks juhuks olgu öeldud, et praktikas pole mul ühegi ettevõtte juhtimise kogemust ja ka teoorias olen ma väga nõrk, aga seda lihtsam on mul sõna võtta.

Niisiis, kasum vs töötajad. Üldiselt on näiteks tarkvaraarenduses töötajad ettevõtte kõige suurem kulu. Õnnetul kombel aga päris ilma töötajateta ei saa ning IT-valdkonna inimesed on sektori tööjõupuuduse tõttu pisut ära hellitatud – üle keskmise palgale lisanduvad muud hüved ja ka töö ise peab olema huvitav ning väljakutsuv. Rahaga arendajat uimaseks lüüa on keeruline ja uimane arendaja ei tee tavaliselt ka kõige paremat tööd. Samas ei kõiguta ühte arendajat tavaliselt väga palju, kas ja kui palju omanikud kasumit saavad. Boonused on kahtlemata toredad asjad, aga nagu öeldud, raha ei ole siinkohal nii oluline motivaator. Teiselt poolt ei huvita ühte abstraktset omanikku (näiteks mõnda fondi) üleüldse, kas arendajal on tore ja kas ta saab uue kiire arvutiga uue mugava tooli peal istudes uusi ägedaid tehnoloogiaid katsetada.

Igipõline huvide konflikt? Kapitalistlik vereimeja ja rõhutud tööline? Minu arust mitte. Ettevõte ei teeni pikas perspektiivis kasumit, kui seal ei tehta head tööd. Töötajal ei ole häid töötingimusi, head palka ja toredaid kolleege väga kauaks, kui ettevõte kasumit ei teeni. Ja selle pärast ongi ettevõtetel juhid, kes peavad kahte näiliselt vastandlikku poolt veenma, et tegelikult on nad ühes paadis. Omanikule meelde tuletama, et kui ta oma töötajate eest ei hoolitse, siis need lähevad ära ja pole enam kedagi, kes kasumit teeniks. Töötajale meenutama, et kogu aeg ei saa ka ainult lust ja lillepidu olla, vahepeal tuleb ebameeldivaid asju ka teha, kui need raha sisse toovad, muidu lülitatakse maksmata arvete tõttu kontoris elekter välja.

Tegelikult on see muidugi vana kuldmunasid muneva hane lugu, mille näiteks Covey oma P/PC (T/TV) tasakaalust rääkides välja toob. Lühidalt – kui oled talumees, siis poputa oma kuldmune munevat hane. Kui oled hani, siis mune piisavalt kuldmune, muidu süüakse sind pärast poputamist jõulude ajal ära. Kehtib mitte ainult tarkvaramaailmas, vaid universaalselt.